Sudokut peetakse sageli jaapani intellektuaalseks mänguks, kuid see on levinud väärarusaam. Selle mõistatuse lõi Šveitsi matemaatik Leonhard Euler. Esimesed mõistatused ilmusid ametlikult Prantsusmaal aga 1895. aastal.
Sudoku ametlikuks loojaks peetakse Howard Garnsi USAst. Ta tutvustas oma mõistatusi 1975. aastal ajakirjas Dell Magazine. Seejärel saavutas see põnev mäng kiiresti laialdase populaarsuse. Puzzle kandis nime "Number Place", sest mängijad pidid sisestama numbreid 9x9 ruudu tühjadesse lahtritesse.
Ka jaapanlased näitasid üles huvi mõistatuste vastu. Sudoku ilmus 1984. aastal kohalikes ajalehtedes ja ajakirjades. Nimi tuleneb jaapani fraasist "Sūji wa dokushin ni kagiru", mis tähendab "numbrid on piiratud ühe kohaga". Maailma rekordiomanik on jaapani emakeelega. Tänapäeval on mäng endiselt tuntud Jaapanis, kus müüakse pidevalt tuhandeid loogikamõistatusi sisaldavaid ajakirju.
Sudoku levikut Jaapanis seletatakse jaapani mentaliteediga ja sellega, et mõistatuste lahendamisel on raske kasutada jaapani tähemärke. See keeleline probleem viis selleni, et numbritest sai universaalne suhtluskeel. Lisaks sellele aitab Jaapani keeruline geograafia kaasa huvi tekkimisele mängu vastu. Inimesed, kes kulutavad rohkem kui tunni aega, et oma töökohale jõuda, mängivad sageli Sudokut, et aega veeta.
Wayne Gouldi, kes töötas algselt pigem kohtunikuna kui professionaalse programmeerijana, peetakse esimese Sudoku arvutiprogrammi loojaks. Hiljem ameeriklaste seas populaarsuse kaotanud mõistatuste mängu taaselustas Gould Uus-Meremaalt 1997. aastal. Ta kulutas kuus aastat Sudoku mõistatuste loomiseks mõeldud arvutiprogrammi arendamisele.
Sudokut saab kasutada mitte ainult trükimeedias, vaid ka veebiplatvormide kaudu. Lisaks on inimestel võimalus mängida internetis ja paigaldada mobiilirakendusi Android- või iOS-seadmetele. Nendel rakendustel on sageli lisafunktsioonid, näiteks vihjed ja lihtne raskusastmete valik.
The Times of London alustas mõistatuste avaldamist Ühendkuningriigis 2004. aastal ning peagi levis see ka USA-s ja kogu maailmas. Esimene Sudoku maailmameistrivõistlus toimus 2006. aastal Itaalias, mille korraldas Maailma mõistatuste föderatsioon. Thomas Snyder on mängu lahendamise kiiruse rekordiomanik ja ühtlasi kolmekordne maailmameister. 2023. aasta Sudoku maailmameistrivõistlused Torontos lõppesid Tantan Dai Hiina võitjaga, kes võitis oma esimese maailmameistritiitli.
Maailma mõistatuste föderatsioon kuulutas 9. septembri 2013. aastal ametlikuks rahvusvaheliseks sudoku päevaks ja sellest ajast alates on seda tähistatud igal aastal. Sudoku entusiastid tunnevad ilmselt ära valitud kuupäeva sümboolse tähenduse. Sudoku mängu eesmärk on täita 9×9 ruudustik nii, et igas veerus, reas ja 3×3 sektsioonis oleksid kõik numbrid 1-9. Seega sobib numbri üheksa rõhutamine suurepäraselt tähtpäeva teemaga.
Sudoku paelub inimesi tänapäeva ühiskonnas jätkuvalt oma ainulaadse loogika ja lihtsuse kombinatsiooniga. Kas trükis, veebiplatvormidel või mobiilseadmetes, Sudoku jääb mõistatuste harrastajate lemmikuks igapäevaelus. See on intellektuaalne teekond, mis sobib nii algajatele kui ka asjatundjatele. Mäng arendab vaimset paindlikkust, parandab probleemide lahendamise oskust ja soodustab vasaku ajupoolkera arengut. Lisaks on reeglid väga lihtsad ja Sudokus kasutatav arvutuskeel on universaalne kõikjal maailmas.